IKT-alane abiinfo RVG-s
Avaleht > Vaba tarkvara

Vaba tarkvara


Rapla Vesiroosi Gümnaasium kasutab vaba tarkvara (vt ka seda artiklit):
Küsi minult Linuxit!  Estobuntu ― tasuta emakeelne opsüsteem sinu arvutisse

Küsi lisainfot kooli IKT-spetsialistilt.

2014 suvevaheajaks on umbes 90% arvutitest koolis Linuxiga varustatud (~100 arvutit). Arvutiklassis on kaksikkäivitus (Windows/Lubuntu) ja raamatukogu arvutid on ainult Linuxi peal (Estobuntu). Lisaks on koolis veel mitmetel arvutitel peal Ubuntu, LXLE jt Ubuntu Linuxil põhinevaid lahendusi vastavalt arvuti võimsusele.

5 riigihanget
1.hange - tarkvararaamistik 2011 on riigihange, mis käima pandud koosvõime raamistiku kaasajastamiseks:

4 hanget LibreOffice-i teemadel
See kõik on märk sellest, et ka Eesti riik soovib säästa tarkvara pealt sarnaselt muu maailmaga, et raha jääks Eestisse ning oma rahvas saaks rohkem tööd. Mida vähem on töötuid - seda tervem/õnnelikum on ühiskond ehk siis seda parem on seal elada.

Riigihangete Register:


Viited vabatarkvara õppematerjalidele:
Alates 1.07.2011 tõstis Microsoft haridus- ja teadusasutustele oma tarkvara hinda 14...25 korda (sõltub valitavast litsentseerimisskeemist) põhjendusega, et Eesti on Maailmapanga andmeil edukas ja jõukas riik. See ei ole muidugi tõsi, eriti kui vaadata Eesti vaesuse taset. Isegi kahekordse kõrgharidusega (bakalaureus + magister) õpetaja ei saa seda palka, mida seal keskmiseks sissetulekuks Eesti kohta pakutakse...

Maailmapanga hinnangu tulemusena lõpetas Microsoft ära soodushinnaga "Partners in Learning" programmi Eestis. Kuigi koolipidajatel (enamasti kohalikud omavalitsused) võimaldati 3 aastaks veel vanade hindadega lepingud teha siis hiljemalt 1.07.2014 saab see läbi ja siis ollakse ikkagi probleemi ees - vaja leida ligi 14 korda rohkem raha kui soovitakse samas mahus jätkata Microsofti tarkvara rentimist. Kui aga arvuteid juurde tuleb siis rahaline kulutus kasvab veelgi ning see raha voolab Eestist välja Microsoftile...

Kusjuures Microsofti poolt koolidele pakutav litsents on uuendusversioon ehk siis see eeldab mingi Windowsi litsentsi olemasolu arvutil (nn aluslitsents).

Lisainfot Microsofti litsentsidest leiab siit.

Hinnatõus alates 01.07.2011:
MS Windows hind koos KM 20%-ga tööjaamadele: 23,01 ¤
MS Office hind koos KM 20%-ga tööjaamadele: 30,68 ¤
Kokku MS Windows + MS Office: 23,01 + 30,68 = 53,69¤

Kui siia lisada ka viirusetõrje (nt MS Forefront Endpoint Protection) siis teeb see kokku ~60 ¤ ühe arvuti kohta aastas. Kuid need hinnad on siis sellised kui KÕIK arvutid selle hinnaga litsenseeritakse - MS School Agreement ehk siis Koolileping on selle nimetus. See viibki hinna kõrgeks, et kõik arvutid on vaja litsenseerida.
Veel on töötajapõhine litsents OVS-ES (iga 200+ töötunniga töötaja kohta tuleb osta litsents) ja väljaostulitsents Open Academic Licence (min kogus 5), mis on muidugi kõrgema hinnaga.

Positiivne on see, et nüüd saab eraldi valida MS Windows-i ja MS Office-it - ei pea koos võtma. Samas kui valitakse MS School Agreement siis võttes nt MS Office-i, tuleb see paigaldada kõikidele kooliarvutitele... Sama lugu on ka MS Windows-i endaga...

See hinnatõus oli võimalik edasi lükata neil koolidel, kes enne 01.07.2011 sõlmisid 3-aastase püsilepingu vana hinnaga (~3,9 ¤ / töökoht aastas - nii MS Windows kui MS Office). Samas lõpeb see 3 aastat ära 01.07.2014 ja eelarves tuleb seda planeerima hakata juba septembris 2013.

Seega hinnatõus ühe töökoha kohta aastas (MS Windows + MS Office):      53,69 : 3,9 = ~13,77 korda.

Samas kui vaadata seda, et selle rahaga, mis seni kulus 75 arvuti litsentseerimiseks, saab uute hindade järgi vaid 3 arvutit ära katta MS Windowsi/MS Office-iga siis võiks hinnatõusuks öelda isegi 25 korda...

Mõnes teises kohas Eestis on hind olnud ka 3 ¤ /töökoht - siis on hinnatõus 53,69:3=~17,9 korda.


Ar(v)utame veel...
Enamasti on koolides aluslitsentsina (OEM) kasutusel MS WinXP Home Rus või MS Windows Vista Home Basic Rus. Microsofti poolt aga pakutakse vaid uuendusversiooni (Upgrade) ja mõistagi vaid uusimat Win8-t. Kui nüüd eelnimetatud Windowsi hakata uuendama uusima Win8 peale siis tekivad probleemid juhtprogrammidega (driver) kui ka rakendustega. Microsoft väidab, et kõik mis töötas Win7-ga, töötab ka Win8-ga kuid reaalselt see nii paraku ei ole. Selleks, et probleemivabalt Win8-t paigaldada, on vaja Get Genuine FPP (Full Package Product), mille hind on orienteeruvalt 110 ¤. Kui nüüd MS Office OLP litsentsiga veel juurde võtta á ~75¤/arvuti siis kokku tuleb 110+75=185¤. See on küll väljaostmise hind aga siiski tuleb seegi raha leida. Märkimist väärib veel asjaolu, et OLP puhul on miinimumkogus 5 ehk siis tegelikult vaja leida vähemalt 5x75=375¤ raha. Get Genuine FPP Windowsi puhul õnneks miinimumkogus on 1 ja sealt varjatud lisakulu selles mõttes ei tule.

Seega reaalne hinnatõus on 185:3=~61,67 korda!

Siia tuleb lisada veel need ebamugavused, et selle raha eest tulevat Win8 Basic-ut ei saa kloonida - seega iga arvuti tuleb eraldi paigaldada ehk siis ei saa kloonida, mis on tohutu ajakulu. Kui ka mitte ühendada arvuti paigaldamise ajal internetiga siis esimesel ühendamisel tehakse aktiveerimine ikkagi ära ja siis on probleemid kohal - kloonimisel on ju kõik arvutid sama litsentsikoodiga, mida ei saa mitmel arvutil kasutada.

Siia lisandub veel see probleem, et need arvutid, mis WinXP-d jooksutasid, ei pruugi Win8-ga üldse töötada või ei jaksa seda välja vedada. Siis on lisaks uuele tarkvarale ka uus arvuti vaja osta. Tegelikkuses aga vabatarkvara, eeskätt Linuxi kui operatsioonisüsteemi abil on võimalik neid vanu arvuteid kasutada niikaua kuni need füüsiliselt vastu peavad ja seeläbi neile uus elu anda. Selliseid arvuteid ei olegi koolides nii vähe.

Tuleviku hinnaarvestus
RVG-s on orienteeruvalt 100 arvutit ja ligi 150 on juurde tulemas. Keskmiselt maksab üks Windowsi litsents 100 ¤. 85 litsentsi on olemas, osta oleks vaja 250-85=165 litsentsi. Kokku kuluks aluslitsentside peale 165·100=16 500 ¤ (258 168,9 EEK). Igal aastal oleks vaja maksta renti 53,69 ¤ arvuti kohta ehk siis kokku 250·53,69=13 422,5 ¤ (219 016,49 EEK) aastas - seda siis nii MS Windowsi kui MS Office-i peale. Kui võtta ainult MS Windows siis kulub 23,01 ¤ arvuti kohta aastas ehk siis kokku 250·23,01=5752,5 ¤ (90 007,07 EEK) aastas.

NB! Siia lisandub veel kulutus viirusetõrjele, mis hinnanguliselt on 5...6 ¤ aastas ühe arvuti kohta. Ehk siis kui meil on 250 arvutit siis teeb see 250·5=1250¤ ja 250·6=1500¤ ehk siis 1250...1500¤ aastas lisaks Microsofti tarkvara rendile.

Samas kulutatakse igal aastal Eestis kokku hinnanguliselt 2,24 miljonit eurot (35 miljonit krooni) maksumaksja raha Microsofti tarkvara rentimiseks avalikus sektoris (sh koolid jt haridus- ja teadusasutused). Selle raha eest saaks aasta aega maksta miinimumpalka (278,02 ¤ aastal 2011) 500 inimesele! 3 aasta pärast see summa (2,24 mln ¤) peaaegu 14-kordistub (!) juhul kui kogu avalik sektor (sh koolid) tahaks samas mahus jätkata Microsofti tarkvara kasutamist... See mõjutaks oluliselt ka tööjõuturgu ehk siis raha voolaks Eestist välja ja veelgi rohkem inimesi jääks töötuks!!! Õnneks on uues õppekavas nõue lisaks Windowsile ka muud õpetada, olemas - vt põhikooli riikliku õppekava juures olevat lisa 10 valikaine informaatika ja selle peatükki 1.1.4 Füüsiline õppekeskkond ja selle alapunkti 7.

Seetõttu on igati mõistlik alustada juba täna vaba tarkvara kasutamist!
Jätame maksumaksja raha Eestisse, et ka oma rahvas saaks tööd!


See tähendab eelkõige operatsioonisüsteemi väljavahetamist Linuxi vastu ja kontoritarkvara väljavahetamist LibreOffice-i vastu. Alati ei pruugi see olla võimalik (nt Tiigrihüppe SA projektide (nt Tehnotiiger, Tikitiiger, Tiigrirobot) tarkvara on üldjuhul Windowsi-põhine) ent siiski enamus kooliarvutites on see võimalik. Need arvutid kus Windows - sinna on võimalik teise valikuna alati Linux paigaldada. See on oluline ka seetõttu, et kui pahavara tõttu Windows ei tööta - siis saab jätkata Linuxi all kuna seal pahavara sisuliselt ei levi.

MKM allüksuse RISO koosvõime raamistik on Eesti valitsuse tahte avaldus kasutada vaba tarkvara kogu riigis. See (Riigi IT arhitektuur. Versioon 1.01 (2007) ja selle dokumendi uuem versioon) sätestab muuhulgas ka kasutatavate failivormingute valiku:
  • mitmepoolset redigeerimist vajavate failide puhul OpenDocument - seda võimaldab LibreOffice kui ka MS Office 2010
  • mitmepoolset redigeerimist mittevajavate failide puhul PDF - seda võimaldab LibreOffice  kui ka MS Office 2010
Kuigi MS Office 2010 toetab OpenDocument-i:
... siis ei ole see täielik:
Seetõttu ongi vajalik LibreOffice-i kasutamine, et korrektselt täita koosvõime raamistiku nõudeid. Seda just seetõttu, et tulenevalt OpenOffice.org-i arengu sisulisest seiskumisest ja jätkumisest LibreOffice-i nime all ning MS Office-i mittetäielikust OpenDocument-i toetusest tingituna ei ole tagatud ühilduvus ja koosvõime. Samuti on OpenDocument laialdaselt levimas kogu maailmas.

DOCX, XLSX, PPTX jne on tuntud ka kui Office Open XML failivormingute perekond. Kasutusel alates MS Office 2007-st. Samas ei vasta MS Office 2007 ega MS Office 2010 poolt tehtud failid Office Open XML standardile. Seetõttu pakub näiteks uusim LibreOffice võimalust salvestada Office Open XML versiooni ning eraldi MS Office 2007/2010 versiooni.

Samas on võimalik dokumendifaile vaadata ka pilverakenduste abil:

Dokumendifailide tegemine tasuta pilverakendustega:

Microsoftil on veel ärikasutajale suunatud tasuline Office 365:
Lisaks on olemas tasuta MS Office-i vaatamisprogrammid:
MS Office-i vaatajad on varukoopiana saadaval ka siit.


Kuna üleminek koolides võtab aega siis seetõttu oleks mõistlik kohe üleminekuga alustada, et see oleks võimalikult valutu kõigile asjaosalistele. Selle ülemineku toetamiseks ja lihtsustamiseks ongi Eesti riik käivitanud eespool mainitud 5 riigihanget (tarkvararaamistik 2.0 + neli LibreOffice-i riigihanget), et luua soodus pinnas vabatarkvarale üleminekuks kuna on ette näha, et koolide eelarved ei kasva samas tempos kui hinnad. Seetõttu ei ole rahaliselt võimalik koolidel samas mahus enam Microsofti tarkvara edasi rentida.

Seda üleminekut toetab ka uus õppekava kus on nõutav ka Linuxi olemasolu (vt valikaine informaatika punkt 1.1.4 Füüsiline õppekeskkond ja selle alapunkt 7 lk 3). Siin tekib muidugi väike vastuolu, mida õppekava kirjutamise hetkel ei osatud arvestada - seal on öeldud, et "....nt lisaks MS Windows-ile ka Mac OS või Linux" kuid samas on see toodud näiteks (lühend nt sulgudes oleva teksti alguses), mis tähendab, et see on valikuline. Muidugi puudutab see vaid informaatika valikainet ega ole mõeldud siin kogu kooli arvuteid.

Paraku tähendaks ka ainult arvutiklassi Microsofti litsentside ostmine RVG jaoks praktiliselt kuuekordset hinnatõusu kui tahta nii MS Windows-i, MS Office-it ja viirusetõrjet: 
uue hinna järgi: 33 arvutit arvutiklassis x 60 ¤ = 1980 ¤
praegu 81 Microsofti litsentsi kogu koolis x 3,9 ¤ = 315,9 ¤ (vana hind neile kes tegid 3-aastase püsilepingu ja seda kuni 01.07.2014)
hinnatõus kogu kooli peale:  1980 ¤ : 315,9 ¤ = ~6,27 korda (alates 01.07.2014)

NB! See hinnatõus on "nii väike" vaid siis kui ainult arvutiklassi Microsofti tarkvara valida ning kogu ülejäänud kool vabatarkvara peale üle viia!

Teada on ka asjaolu, et Microsoft näeb ühildamatuse nimel kõvasti vaeva ja see on kirja pandud dokumentatsioonis, mida tuntakse Halloweeni dokumentide all:

Üks mõttearendus teemal - miks tarkvaral ei peaks olema omanikke.

Lisalugemist leiab:

Alljärgnevalt mõned dokumendid, mis näitavad ka Eesti riigi soovi selles vallas kord majja saada. Paraku ei ole nende dokumentide täitmiseks riigil ressursse kontrollmehhanismi käivitamiseks ega käigushoidmiseks kuigi selles äris liiguvad ka suured rahad nagu eespool kirjeldatud...

/?Kontakt

Alammenüü

 

Külastusi: